Koolihariduse algus Järvakandis on seotud klaasikoja valmimisega 1879. a. Õpilasteks olid saksa klaasimeistrite lapsed, õppekeeleks saksa keel, õpetajaid oli üks. Koolituba asus klaasivabriku omaniku majas. 1914. aastal kool suleti kui saksa asutus. Uuesti alustati hariduse andmist 1917. aastal 2-klassilise algkoolina ja 1928/29. õppeaastal avati Harjumaa koolivalitsusse loal III ja IV klass. 1936/37. õppeaastal jätkati tööd 6-klassilise algkoolina. Enne koolihoone ehitamist töötas kool erinevates ruumides: Kooli tänava majas nr 1 ja Nõlva tänav 1 esimesel korrusel.

1939. aasta detsembris sai valmis oma koolihoone esimene osa, kus alustas tööd 120 õpilast. Puhkenud sõja ja poliitiliste olude tõttu jäi koolimaja planeeritud kujul lõpuni ehitamata. 1945/46. õppeaastal avati ka VII klass, kooli nimeks sai Järvakandi Tehaste Mittetäielik Keskkool. 1956/57. õppeaastal tuli juurde VIII klass ja kool nimetati Keskkooliks. Esimeseks keskkooli direktoriks sai Jaan Jassik.

1946. aastast alustasid kooli juures tööd vene õppekeelega klassid. 1951. aastal valmis vene õppekeelega õpilastele eraldi koolimaja, seega töö toimus kahes eraldi koolis. 1955. aastast ühendati taas eesti ja vene õppekeelega koolid üheks kooliks. Vene õppekeelega esimene keskkoolilend lõpetas 1966. aastal. 1978. aastal suleti Rapla rajooni taotlusel töö vene õppekeelega keskkooliklassides. Vene õppekeelega kooliosa lõpetas täielikult töö 1998. aasta augustis õpilaste vähesuse tõttu.

1997/98. õppeaastat alustas kool gümnaasiumina. Esimeseks gümnaasiumi direktoriks sai Jaan Viertek.

Kooli varasema perioodi pikaajaliseks juhiks oli Alma Runge (1917–1934).

Esimeseks keskkooli direktoriks oli Jaan Jassik (1953–1958). Tuntud koolijuhina töötas Kalju Luts (1961–1973), tema järglastena Jüri Eesik (1973–1979), Otto Terno (1979–1983), Rein Rebane (1983–1985), Väino Rajasaare (1985–1988), Jaan Viertek (1988–1999), Aet-Triin Vasnu (1999–).

Õpetajatest on oma jälje jätnud Elfriede Jassik, Helju Reinsalu, Agnes Leevik, Ninel Lõhmus, Maimo Vaht, Mai Strahova, Imbi Pauts, Maret Unga, Gitta Vaino, Ando Algre, Maie Mägi.

Järvakandi koolis on õppinud tuntud lauljad Katrin Karisma, Riho Sibul, Ardo Juhkov, lavastaja-näitleja Ivo Eensalu, avaliku elu tegelased Riho Rasmann, Tiina Mõis, arstid Avo Pruus, Aleksander Lõhmus, Kaido Andres, TÜ õppejõud Elts Abel, riigikantselei pressiesindaja Tõnu Kaljumäe ja veel paljud, kes tuntud ja tublid.

Kooli õpilaste arv on viimastel aastatel langenud alla 200. Kõige suurem õpilaste arv oli 1965/66. õppeaastal, mil koolis töötas 21 klassikomplekti 539 õpilase ja 40 õpetajaga.